Piret näitustest Intera kodusalongis 2022
Maalimisest ja kõigest muust
...viimaste aastate kaootilised maalid ja suured kannud…
Kõike mis minus olnud – on kuidagi jõudnud mu lõuenditele ja kannuvormidele – sest olen kunstnik, kes elab ja hingab koos oma töödega. Ma polegi kunagi püüdnud kehtestada ennast kindla teemaga, see värvide-glasuuride maailm tuleb ise mu juurde, minu asi on vaid hetke talletada…
Sõnastatavad maalide sisud, ja nii öelda ühiskonna päevateemad ei ole mulle prioriteediks kunagi olnud. Usun jonnakalt, et ka vaataja vajab vaheldust, helgust ja süvenemise võimalust kasvõi maalidesse, et iga-päeva virvarrist kõrvale astuda…,
Minu jaoks on oluline olnud püüda kvaliteeti, pintsli-spaatlikäekirja viimistleda. Natuke rohkem või vähem soditud faktuuri tekitada ja siis jälle, sõrmega värvi mudides kontrastiks mõõdetult täpne klaasjas pind tekitada.
Minu viimane maal siin müügisaalis on hetkest, kui taas asusin elama oma lapsepõlve kodus, ema-isa majas: kui koju jõudsin, siis õunapuud juba õitsesid. Astusingi keset õitesadu oma koduaeda, see oli lummuslik hetk. Midagi sellest tundest ma püüdsin jäädvustada, ja midagi kindlasti jäi sinna samasse õunapuude alla..
Kunstnikuna-loojana püüan loomulikult täiuse poole, teades juba ette, et seekord veel ma unistust kätte ei saa… see pole muidugi mingi originaalne mõte, vaid pigem kunstnikule teadaolev paratamatus.
Näituse meediakajastus
