Maalisari "Minu raba"
Minu hommikused rabas käigud on alguse saanud koeraga jooksuradadel jooksmisest.
Kunagi me tõsimeelselt jooksimegi. Aga jah, kõik on nüüdseks muutunud. Minu 9 aastane hurdakoer Atabuk, nagu ka mina, ei soovi enam palju joosta.
Hommikune raba on alati kordumatu ja kütkestav nii valguse kui ka lõhnadega... ja see muutub koos aastaaegade muutumisega .... linnuhuiked ja üksikud piiksatused - nii tavaline ja nii eriline.
Meil on oma väike rada, see on vägagi metsik koht... väike nurgake terviseradade kõrval. Vahel me kohtume seal ka ussidega. Oleme hakanud aru saama Nastikupreili või Rästikuhärra valvepositsioonidest või rahulikust nurruvast olemisest. Tavapäraselt läheb mõni lind jala juurest lendu või maanduvad sookured vahetusse lähedusse... Talvel päästsime ühe konna lumehangest - viisime ta kõrkjatesse....
Sellel kevadel üllatas mind sookail oma vapustava lõhnaga, mõni aasta tagasi oli üllataja maasikalõhn kesksuvises leitsakus......
|